Täna teraapias pidin mõtlema pisikestele asjadele, mis mu enesetunnet paremaks teeksid. Pidin mõtlema viiele erinevale kategooriale:
1. Puudutus - millegi puudutamine, silitamine, vann jne
2. Vaatamine - näiteks lilled, päikesepaiste
3. Heli - näiteks muusika, vetevulin jne
4. Lõhn - näiteks teatri- ja lavalõhn
5. Maitse - näiteks Chai Latte

Järgmiseks korraks pean mõtlema asjadele nendes kategooriates, mis mu enesetunnet parandavad ja need üles märkima. Need peaksid olema just väikesed asjad, mida oleks kerge rakendada.
Eesmärk on mu elu natukene õnnelikumaks hakata muutma, õppima märkama pisikesi asju, mis tuju ja enesetunnet tõstavad.

Endiselt pean ka praktiseerima Mindfulnessi. Viimasest nii palju, et olen möödunud nädalal seda harjutanud. See tundub mulle väga raske - mõtted lähevad kogu aeg uitama. Märkasin aga seda, et see aitab mul halbadest hetkedest välja tulla. Juba peale lühiajalist (30 sek) keskendumist millegi ümbritsevale lõhub negatiivsete mõtete ahela.

Käisin täna CBT-s. Muidugi rääkisin ma, et olen väga depressiivne jälle ning pole päevikut pidanud. Hakksin isegi nutma. Terapeut viis mu jalutama ja käskis mul kuulata erinevaid hääli, uurida ümbrust, märgata asju, tunda lõhnu jne. Ma tõesti ei tea mis oleks sobiv eestikeelne vaste aga inglise keeles on see mindfulness. See on põhimõtteliselt olemine käesolevas hetkes ja oma kõikide meelte kasutamine, ümbritseva ja enda tajumine, tundmine, tähele panemine. Jalutuskäigu ajal ja vahetult peale seda ma tundsin ennast paremini kuna ma ei keskendunud oma depressioonile ja negatiivsetele mõtetele. Leppisin terapeutiga kokku, et teen nüüd iga päev 15 min mindfulness walki. See tundub suht raske hetkel sest olgugi, et ma ei taha ju olla depressioonis siis on see mulle nii tavaline, tuttav ning mugav. Palju lihtsam on lihtsalt olla kodus masendunud kui endaga tööd teha. Aga kui ma tahan terveks saada, siis pean ma ennast sundima. Keep fighting!