Sunday 29 October 2017

Ei tulnudki kaua oodata. Tunnen, et olen jälle augu poole sammumas. Peaks võitlema aga ei oska ja tuleb tunnistada, et ka ei viitsi. On ju nii mõnusalt turvaline jälle oma väljakujunenud mustrit jälgida ning masenduses kuskil nurgas kerratõmbunult nuuksuda. Ma olen sellest kõigest lihtsalt nii väsinud ja nii tüdinenud. Ma vajan abi aga kui aus olla siis ma ei tea kuidas ja kus kohast seda otsida. Proovisin kahte erinevat antidepressanti - mõlemad tekitasid tugevad kõrvaltoimed ja pidin nende võtmisest loobuma. Proovisin ka looduslikke preparaate aga arst ei kiitnud neid heaks. Olen CBT järjekorras aga see järjekord tundub olevat niiiii pikk. Kus on siis lahendus? Mida ma tegema pean....?

Mu elukaaslane, kellele muidugi pole märkamatuks jäänud, et olen viimasetel päevadel liimist lahti jälle, tuli just ja kinkis mulle kallistuse. Vähemalt hetkeks muutus maailm ilusamaks...aga kus on lahendus...kus???

No comments:

Post a Comment

Aitäh!